Pidžinkeel Pidžin (inglise pidgin) on keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina erinevate keelerühmade regulaarsel kokkupuutel. Tõenäoliselt on ingliskeelne sõna "pidgin" tuletatud ingliskeelse sõna business hiinapärasest hääldusest[1]. Ingliskeelse sõna eesti keelde mugandatud vorm on "pidžin". Pidžinil on enamasti väike sõnavara ja lihtsustatud grammatiline struktuur. Pidžin ei ole tavaliselt inimese emakeel, kuid leidub piirkondi (nt Paapua Uus-Guinea), kus pidžin on kogukonna põhiline keel. Kui pidžin laieneb mingi rühma rahvuskeeleks ja selle sõnavara ja grammatika täieneb, siis nimetatakse seda sageli kreoliseerunud keeleks. Näiteks: Eesti keeles " Tahan olla sinu sõber ", siis pidžinkeeles on " Tahtma olema sina sõber " Eesti keele: " Kas sa tuleksid minuga välja ? ", siis pidžinkeeles on " Kas sina tulema mina välja ? "

Eesti rahva kujunemine

                                         



                                                                 Eesti rahva kujunemine

Läänemere piirkonda on inimesi tulnud Lääne- ja Kesk-Euroopast kui ka lõunast ja idast. Läänemere piirkonna esimene keraamikakultuur on pärit lõunast. Populatsioonigeneetika andmete põhjal saame teada, et jääaja taandumise järel saabus Eestisse inimesi nii Ibeeria ja Ukraina refuugiumist.
Arvatakse, et Siberist pärit eesti, soome ja läti meeste geneetiline materjal on toimunud Põhja-Jäämere äärde jääva tundra ja metsavööndi kaudu väikeste kütisalkade abil, kes Läänemere ääres kohalike naistega paiksemaks jäid. Nende alad olid küttidele ja kalastajatele väga soodsad, millega kaasnes kõrgem asustustihedus ja elujõulisem kultuur. Siberi kütigeen esineb harva Poolas ja Rootsis ning Lääne-Euroopas puudub üldse. Sellele alal muutus põllumajandus peamiseks elatusallikaks.
Kõigi ajalooliste ja poliitiliste muutustega liikus ka inimesi, mis on muutnud Balti mere äärsete rahvaste, kaasa arvatud eestlaste geneetilise pildi üsna kirjuks.